Tõehetk

Saade käib ja juba on esimesed küsimused esitatud. Pinevus aina tõuseb ja stuudios istuv publik on käed rusikasse tõmmanud, sest elavad saatele niivõrd hoogsalt kaasa. Küsimused on intrigeerivad, midagi pole öelda. Eriti ärevuses on aga saates esineja, sest kunagi ju ei tea ette mis küsimus järgmisena esitatakse. Kas tuleb vastata "jah" või "ei" ning kas see vastus loetakse "tõeks" või "valeks".
Isegi saatejuht Hannes Võrno tundub täna olevat eriti karm ja see paneb vaese mehe lausa hirmust higistama.
"Kas Te olete kunagi unustanud poest ostmata paki piima?" küsin Hannes Võrno tõsisel häälel ja saal vakatab. Ühest küljest tundub küsimus lihtne, kuid samas teavad ju kõik, et lihtsad asjad on tihtipeale just need kõige raskemad. Võib isegi öelda, et need ongi need komistuskivid.
Vaene mehike pühib otsa eest higi ja pabistab.
"Mida öelda? Mida öelda? Jah või Ei? Jah või Ei? Nii keeruline!"
Lõpuks tõmbab mees veelkord käega üle otsaesise ja vastab: "EI".
Vastus on veidi ebalev ning see tõstab stuudios veelgi pinget.
Mida küll vastab hääl kaadritagant? Mida ütleb küll see karm hääl, mis mitte ainult ei otsusta, kui suure rahasummaga keegi stuudiost lahkub, vaid määrab sageli ka inimeste edasise saatuse?
Vaikus kestab ja pinevus tõuseb. Saatejuhi näos ei liigu üksi lihas ja ta vaatab tühjusesse. Saatekülaline tõmbub järjest rohkem kössi ning tundub mööda toolipõhja laiali valguvat nagu kuumale pliidirauale visatud tükk võid.
"See vastus on..." kostab kaardi tagant madal hääl ja nagu kõik teavad, on hääle omanikuks Anu Lamp.
"See vastus on - VALE!"
Kõik võpatavad ja isegi Hannes Võrno tundub olevat üllatunud.
Kuid kaadritagune hääl pole lõpetanud, vaid jätkab.
"See vastus on vale! Oled küll unustanud ostmata!"
Ning seejärel tuleb hääl aina lähemale ja Anu Lamp marsib otsustaval sammul lava tagant kaamerate ette.
"Oled küll unustanud ostmata! Mida sa valetad! 20 aastat oleme olnud abielus ja ikka sa pole valetamist lõpetanud! Kas sa siis ei mäleta, et eelmisel nädalal ütlesin ma sulle: "Mine poodi ja osta sealt üks sai, jupp vorsti, pakk piima ja kui raha üle jääb siis endale pudel õlut.“
Piima sa unustasid millegipärast ostmata, aga õlut mitte. Vot õlut, seda sa ei unusta kunagi, aga toidukraami küll! Ja nüüd tuled sa siin teiste ees ütlema, et sa pole kunagi jätnud piima ostmata! Kas sul ei ole häbi?! Kas sul pole siis tõesti häbi!!??"
Anu Lamp on lausa raevus ja tal pritsib karjudes suust tatti.
Lõpuks üritab ta oma abikaasale kõrvakiilu anda ning mees katab hirmunult pea kätega kinni.
Hannes Võrno taganeb oma tooli taha peitu ja palub stuudios tuled ära kustutada.
Keegi publiku hulgast hakkab appi karjuma.

TIIT KLAOS