Vahva ju, et mingi seltskond ikka veel viitsib ühiskonna arengu ja vabaduste peale mõelda ja võtab vaevaks asja isegi nõnnapalju arutada, et saab oma arvamuse mõnes asjas teatavaks teha ja seda kogunisti nii, et püütakse ka põhjendusi välja tuua.´Tore ju seegi, kui linnavalitsus huvitub ühiskonnas valitsevatest meeleoludest, tellib küsitluse ja saadud teadmist siis teistega jagab. Selge seegi, et kõike saab paremini ja targemini teha. Tore, kui leidub kaasamõtlejaid ja kritiseerijaid, osundajaid, et seda või teist saaks edaspidi paremini teha. Kui saaks ainult nii, et seda va viha ja sappi veidi vähem oleks.
ANDRES KOLLIST
Nüüd olen siis mina süüdi selles, et üritan vältida seoses toimunuga labast politiseerimist! Mina pole seda diskussiooni käivitanud, küll aga üritasin kaitsta korraldajate head tahet, mille Teie ERR-i eetris lihtsalt kraanist alla lasite. Lp Ivi Proos, ehk siiski aitaks lamedustest!
MART UMMELAS
Palun ärge mõttevahetusega liiga hasarti minge. Püüame ikka küsitluse analüüsi raamidesse jääda ja ei ole mingit mõtet erakondade lippudega vehkima hakata. See muudab olukorra veelgi absurdsemaks. Mulle tundub, et need inimesed, kelle postkastidesse ladestuvad arusaamatud kirjad sõnavabaduse uuringust, kes küsitluse tulemusi lugenud ei ole ja kes seminaril ei viibinud, ei saa millestki aru. Mina seda küsitlust esimesena kohapeal, seminaril, kritiseerisin ja võib olla lasksin džinni pudelist. Andsin oma hinnangu küsitlusele seminari korraldajate palvel. Andsin neile ka eelnevalt teada, et olen küsitluse metoodika valiku suhtes kriitiline. Korraldajad palusid sellegipoolest hinnangu anda. Seega ei saa kuidagi öelda, et korraldajad oleksid kriitikat püüdnud vältida. Minu peamine argument kriitikaks oli, et tegemist ei olnud sõnavabadust mõõtva küsitlusega. Õnneks ka küsitluse läbiviijad ise ei interpreteerinud tulemusi rõhutatult sõnavabaduse kontekstis. Üksnes presentatsiooni pealkiri oli täitsa mööda.
Olen Juhan Kivirähkiga sama meelt, kui interpreteeritakse küsitluse tulemusi ja pakutakse kuulajatele järeldusi, peavad küsitluse korraldajad suutma seletada ka kõiki seoseid, mida nad edastavad. Antud juhul siis selgitama, mis seosed olid küsitluse metoodikal sõnavabadusega Eesti ühiskonnas. Esitleti siiski sõnavabaduse uuringu´t. Ei saa üldse nõustuda Mart Ummelase argumentidega, et praegust uuringut pole
põhjust kritiseerida, kuna meedias on olnud ka teisi ülevaateid nõrkadest küsitlustest. Alati on mõtet seisukohti argumenteerides välja öelda. Kas siis kui seisukohad on kriitilised.
IVI PROOS
Ei ole jah roosiline! Just sellepärast, et sõnavabadus on oluline probleem, ongi mul nina vingus. Sest sellise küsitluse tulemuste põhjal ei ole võimalik seda probleemi tõsiselt võetavalt tõstatada ega hoopiski mitte lahendada. Pelgalt mingi päeva tähistamiseks küsitlusi korraldada ei ole vist erilist mõtet - parem siis juba saluuti lasta. Küsitlusel peab ikka mingi mõte ka taga olema.Jah, kõlbmatuid küsitlusi on ka igal pool mujal - kas see on siis mingi õigustus?!
JUHAN KIVIRÄHK
Härrased, jälgin siin tahtmatult seda keskustelu. Olin ka ise kutsutud esitlusele, kuid raadiotöö ei võimaldanud osaleda. Siiski ei saa ma aru sellest nina vingus suhtumisest sellesse küsitlusse. Igas Postimehes on mingi samasugune nn küsitlus, mille metoodikast me ei tea õhkagi, ometi kujundab see enam kui 50 tuhande tellija ja teist sama paljude lugejate arvamust. Miks siis Turu-uuringute AS-ilt tellitud igati asjalik küsitlus on pälvinud nii taunivat vastuvõttu, sh ERR uudistes!? Tegu pole kahtlemata teadustööks sobiva uuringuga, kuid meie meedia on täis märksa kehvema tasemega küsitlusi või, oleks õigem öelda, tellitud kampaaniamaterjale. Miks selline ärritus selle küsitluse osas, mis tõstatas väga terava küsimuse sõnavabaduse tegelikust olukorrast Eestis!? Kas ei peegelda see ärritunud reaktsioon just seda, et olukord pole sugugi nii roosiline?
MART UMMELAS
Tere Urmet. Ei oska seda kommenteerida. Ma sain küll ühe raporti kuuel leheküljel, pealkirjaks "Tallinna linnaelanike küsitlus sõnavabaduse teemal". Skaneerisin selle ja ta on lisast leitav. Neid samu tabeleid ja
arve seal ka presenteeriti, kommenteeriti ja tõlgendati.
ANDRES KOLLIST
URMET KOOK kirjutas:... (ei ole nõusolekut avaldamiseks)
Ise seal kohal olnud tüübina jäi minule mulje, et 1) küsitluse puhul oli probleemiks vast see, et mõne asjatundja arvates ei tuginenud presenteeritu piisavalt põhjalikule uuringule. Samas oli ju positiivne see, et asja uuriti ja pigem võiks tehtu olla aluseks ka tõsisesematele uuringutele. Arvatavalt on läbiviidud küsitluse metoodika, küsitletute arvud ja arvulised tulemused kättesaadavad ja nii võib igaüksneid ka ise uurida ja oma järeldusi kujundada. 2) tiitlite ja ordenite ja igasuguste muude taoliste kudinate mõõtmine sentimeetriga pole tänuväärne ülesanne. Eks meie valiku puhul oli üheks aspektiks ka see, et kui ühel pool on juba president, siis talle kõrvale või vastu ei sobi ka igaüht sättida. Taustajõud j vändalööjad olid ka kõneks. Eriti puudutab see Andmekaits Inspektsiooni, kes peab ju oma tegevuses lähtuma kehtivatest reeglitest. Ometi tundus meile, et sellest asutusest on, ja eriti tagasivaatavalt, õhkunud liigset hasarti ühiskonnale kahjulike ja individualismi või egoismi rõhutavate, ka lihtsalt rumalate tegevuste kaitsmisel. Tore, et Sa Ülo viitsid ikka kaasa mõelda ja nende asjade pärast südant valutada.
ANDRES KOLLIST
Aitäh, Andres, selgituste eest!*
1) Suur osa kõnealusest sündmusest, selle eeldustest ja tulemustest, on endiselt segasevõitu. Kuidas (miks) tekkis mõte korraldada küsitlus sõnavabaduse teemal? *Mis soodustab ja mis takistab Eestis (Tallinnas) sõnavabadust? Mulle tundub, et rääkida võib igaüks ükskõik, millest, ükskõik kuidas... Küsimuseks ei ole rääkimine , vaid kuulamine ja seejärel ehk ka selle selgitamine, mida rääkija öelda tahtis ning öeld arvestamine mingite otsuste tegemisel. (Kirjutamisega on olukord palju keerukam.) Kõrvaltvaatajale tundub, et kuulajatel paistab olevat nii ettevalmistust kui ka tahtmist kuulata peamiselt ennast.
2) Arvan, et mõlemad "tiitlid" võiksid tulevikus olla antud kas isikule või asutusele, aga mitte nii, et üks isikule, teine asutusele. Küllap on ka Andmekaitse Inspektsioonis keegi, kes "vänta lööb" ja kui terasemalt vaadata, siis võib ühtäkki ilmsiks tulla, et kõiki kõnesid ei ole vastne laureaat ise koostanud... Sestap ei
oleks põhjust imestamiseks, kui mõne eksperdi arvates väärib tähelepanu mitte ainult president, vaid tema "meeskond" milles, nagu teada, on eriti tublisid naisi.
ÜLO VOOGLAID
Tere Ülo ja kõik teised lugupeetavad.
Kolmapäeval esitleti volikogus kahte erinevat asja:
1) Küsitlust sõnavabaduse teemal ja
2) Kuulutati välja need, kellele Vaba ühiskonna liikumine otsustas välja anda vaba ühiskonna edendaja ja pidurdaja tiitlid. Seost nendel kahel asjal ei ole. Pidurdaja ja edendaja tiitli saajate valik oli subjektiivne, nagusellised asjad ikka. Ometi püüdsime mõnevõrra erineda ühest raadiost meelde jäänud ja umbes samal ajal toimunud poplaulu valikust, kus asja eestvedaja vastas küsimusele, et milline oli valiku reglement umbes nii: žürii kogunes ja siis vaidlesime ja arutasime ja leppiseme lõpuks kokku, milline laul on kõige änksam.
Me tegime oma valikuks reglemendi. Otsus on vormistatud nii, et alguses on printsiibid või reglement, millest püüti lähtuda, siis tuleb tiitli saaja ja lõpuks see, mis otsuse tegemisel oluline tundus olema, ehk nn motiveeriv osa.
ANDRES KOLLIST
See oli äge ettevõtmine. Kuidas te sellise mõtte peale tulite? Kas tõesti olid vaba ühiskonna edendajad _uuringu tulemuste abil_ritta seatud ja nominentide "kaalumisel" jõuti nendele järeldusele, mida press tutvustas? Tunnistan, et see tundub uskumatu. Kirjutage veidi lähemalt ja pikemalt, millise indikaatorid moodustasid selle indeksi, mille te nimetasite /"ühiskonna edendajaks"/ ja "/ühiskonna pidurdajaks"? /Neid
indekseid (koos komponentide "kaaluga") oleks ehk vaja laiemalt tutvustada. Samasuguse analüüsi võiksid ju siis (pealinna eeskujul) ette võtta ka teised omavalitsused. Sestap küsin:
1) Millised olid uuringu *tellijate eesmärgid* (Uuringul, nagu ka teistel tegevustel, eesmärke olla ei saa; eesmärgid on tegijatel (subjektidel).
2) Kas õnnestus teada saada * kuidas hindavad tallinlased oma võimalusi mõjutada erinevate institutsioonide otsuseid, (milline on tallinnlaste struktuur tulenevalt hoiakust Tallinna liinnavõimude suhtes), * kuivõrd nad julgevad kritiseerida ametivõime ning nend suhtumist "mitmetesse demokraatia ja sõnavabadusega seotu aspektidesse"? (/aspekt /- vaatepunkt?) Oletame, et me teame nüüd veel paremini, et tallinnlastest üks osa
hindab oma võimalusi suurepäraseks, teine osa keskmisteks ja kolmas tühiseks... Noh, mida saaks selle teadmisega peale hakata?
Kes seda varem ei teadnud? Vaja oleks teada, *miks *on osa inimes kaotanud usu ja lootuse, *miks *on osa ametnikke ja saadikuid kaotanud kodanike (kelle?) usalduse , *miks *on maad võtnu võõrdumine..., millisele osale elanikest on riik võõrandunud ja selle esindajad vaid häbiväärsed...; mille eest riigi- ja omavalitsustegelasi hinnatakse kõrgelt?
Ühiskonnas ei saa muuta tegelikkust! Võimalik oleks muuta põhjuseid (kausaalseid ja funktsionaalsi seoseid); need oleks vaja eelnevalt välja selgitada. Paraku on ühiskond mitte homo- vaid heterogeenne.
3) Mida uuriti? (Mis oli uurimise objekt?)
4) Kas küsitlustega kogutud ARVAMUSI käsitleti teadmisena ?
5) Kas Tallinna Volikogul ja Valitsusel on mingi kava selle kohta, kuidas saavutada, et linnarahvas hakkaks julgemalt, sisukamalt, tõhusamalt jne osalema linnas aktuaalsete PROBLEEMIDE põhjuste väljauurimises ja osalema ka meetmete süsteemide loomises nende põhjuste vähendamiseks ja nende protsessid edendamiseks, mis võimaldaksid saavutada rahuldava olukorra?
ÜLO VOOGLAID
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar