Igasugused üleskutsed debattidele ajavad järelemôtliku inimese aevastama, sest nad varjavad seda viga, mis ausat debatti ei vôimalda. Aus debatt seisneb selles, et osapooled on ajas funktsionaalselt vôrdsed ja nimelt absoluudina. Dissertant peab saama vastata igale küsimusele ning ainult temal on ôigus lôppsônale. Ajakirjanduses see akadeemiline reegel kahjuks ei kehti. Seepärast jäävad kôik vastavad üleskutsed ôônsaks juba ette.
Täna (21. VIII 2008) teatab Internet, et ”Allikmaa: algatan debati Eurovisioonil osalemise üle” (20:04). Tema isiklik seisukoht ei jää saladuseks – ERR-i juhi meelest on ”môistlik järgmine aasta Eurovisioonist eemale jääda”. Arusaadav ja ôige. Ainult et kes peaksid sellel debatil osalema, kui kôik ei saa samaväärset ruumi ja on kinnimakstud erineval moel? Eurovisioonist teadlik ja mitte finantsilistest raskustest tingitud eemalejäämine tähendab selle ürituse poliitilist boikotti. Margus Allikmaa ei saa sônastada säärase boikoti pôhjuseid. Neid saaks välja öelda kultuuriminister. Nende pôhjuste väljaütlemine pole aga kerge, sest see viiks Venemaaga lahtisesse vastasseisu. Tuletan meelde, et Hiina suhtes hoiti see ära.
Eeldan, et Eurovisioon ikkagi toimub. Pean ôigeks, kui me sellel ei osale. Sealt edasi on järgmine käik boikoteerida ka taliolümpiamänge Sotshis. Kahtlen väga, kas me oleme selleks valmis. Seda nimetatakse poolemuna-poliitikaks.
Tähtveres 21. augustil 2008
PEETER OLESK
22. aug 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Kui Pekingi-Peipingi-Beijingi olümpiaadil lasti toimuda boikotita ja osaleti säherduse hoo ja vaimustusega, et tulevikus ei paista pääsevat olümpimänge segama isegi maailmasõda, siis tekitab Moskva võistulaulmise boikott küll väga suure küsimärgi!
Milleks miksida poliitikat geišõusse, mida see Eurovisioni lauluvõistlus ju põhiliselt on?
Postita kommentaar