Arutelu avaliku elu tegelase üle sunnib mind tähelepanu juhtima tõsiasjale, et avalikkuse õigustatud huvi on ennekõike seotud tegelase mõjuga, mida avalikkus oma elu-olule tunnetab. Altpoolt valituseprintsiip jätaks kriitikast mugavalt välja nii halli kardinali kui usina kõmuajakirjaniku. Mäletamist mööda olen selle jaotuse õppinud Pulleritsult ja ma ei näe suuremat mõtet seda muuta. Pigem võiks proovida lahti seletada konflikti olemuse, sest nagu näha Eesti Ekspressis Pressinõukogu otsust puudutava nupu kommentaaridest seisab positsiooni põhjendava Ummelase vastas üsna tugev opositsioon. Nii nagu Priimägi on nõus piirama oluliselt avaliku elu tegelasemääratlust on Ekspress rõõmuga satiirilises võtmes ja lähemale Pulleritsu tahtmisele teada saada MIKS ta sinna nimekirja sattus ei liiguta protsessi kumbki. Seisust väljumiseks peab emb-kumb osapool muutma taktikat. Käiks näiteks omalt poolt välja põhjuse, miks Pullerits listi sattus -oletame, et selleks on Ameerika. Viitab meil mitte eriti populaarsetele autoritele, teeb seda koolipapalikus toonis, mis meile ei meeldi, ja üleüldse on ju Ameerika kultuurituse sünonüüm.
Pärinedes ise tehnoloogiamaailmast kipun ma ise kah liiga Ameerika olema ja ma ei imestaks eriti, kui mul näiteks juristide ja ametnike ringkonnas mingi asjakohane hüüdnimi oleks. Aga kuhugi nimekirja sattudes tahaksin ka mina teada, et miks, sest võibolla ma ei saa muidusiseringi-naljast aru ja isegi Pressinõukogu seisukoha kajastamine pealkirja "Marvet ei saa naljast aru" ei annaks mulle mingit selgust. Seega tegeleks asjaga. Hetkel kajab mulle nii meedias kui 20-aastat-hiljem blogis pigem Alvin Lucier'i "I Am Sitting in a Room"- ning et satiir poolikuks ei jääks, olgu siinkohal toodud ka link kust igaüks võib teose kuulamiseks alla laadida ning otsustada, kas võrdlus ikka on kohane ja naljakas: http://www.ubu.com/sound/lucier.html
Asjaga tegelemine võiks konkreetsemalt väljenduda selles, et teeks endale selgeks diskussiooni puudumise põhjused. Äkki me viibime lihtsalt erinevates taustsüsteemides? Võtame või sellesama ajaveebi abil kommunikeerumise. Näiteks mina kirjutaksin selle arvamuse parema meelega oma ajaveebi, mis automaagiliselt lisaks vastava viite 20-aastat-hiljem kommentaariks. Ja siis ma telliks endale 20-aastat-hiljem RSSi ja kommentaaride RSSi kah, klikkaks Twitteris "follow" ja ... aga jah, see oleks nii 2008. Hetkel pole ma saanud isegi vastust e-postile küsimusega, miks RSS ära keelatud on. Ootame natuke, pikutame, äkki läheb diskussiooni-meem üle.
-pets (PEETER MARVET)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar