Maagia Eesti argipäevas

Maag on inimene, kes sunnib jumalust midagi muutma, valmistades ettenähtud esemest teataval kindlal viisil sümbolmärgilise sisendi, mis vallandab jumaluse tegevuse. Muutuse vajadust mõistes paneb maag jumaluse seega toimima nii, et maagia tulemusel (“musta kasti” väljundina) objekti seisund muutuks ja too muutus ilmneks ka mingi märgina.

Maagia annab inimesele võimu kõrgema vaimse olendi üle. Maagia ei demonstreeri esmaselt kõrgema vaimse olendi võimu inimese üle – jumal ei soorita maagilisi toiminguid ega saa seetõttu täita maagilise akti subjekti positsiooni. Jumalal ei ole maagilist initsiatiivi. Akt, mille subjektiks-initsiaatoriks pole mitte inimene, vaid jumal, ei kuulu mitte maagia, vaid religiooni valda.

Näiteks “Kaini märk”, mille Vana Testamendi Jumal märgistab vennatapja, inimsoo esimese mõrtsuka (“Ja Issand pani Kainile märgi...” – 1 Ms. 4:15; üldiselt on hakatud arvama, et “kaini märk” paikneb laubal), ei ole seepärast maagiline märk.


Kui aga 2009. aasta jaanuaris keegi kleepis Tallinnas üles plakati, kus Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase laubale oli pandud silm kiirtepärjas kolmnurga keskel [1], siis võib seda käsitada maagilise aktina, mille abil taheti omaaegsele Põhja-Eesti panga juhile, kellel lasub 10 miljoni dollari kõrvaldamise kahtlus, tekitada mingit seisundimuutust, tema autoriteetsus purustada. Leidub ju seesama sümbol USA dollaril.

Analüüs tuvastab kõik maagilise akti kohustuslikud elemendid.
(1) Maagiks on siin anonüümne plakati-aktsiooni initsiaator,
(2) maagiliseks esemeks too plakat,
(3) maagiliseks tegevuseks plakati ülesriputus,
(4) jumaluseks, kelle toimele loodetakse, kollektiivne mälu ja südametunnistus,
(5) maagilise toimingu objektiks Siim Kallas,
(6) taotletud seisundimuutuseks tema häbistus ja
(7) selle saavutamise märgiks Lugeja kommentaar internetiportaalis DELFI: “Kallas, sa oled varas ja seda rahva silmis, mälus, mõtetes.” [2]

Poliitilist plakatimaagiat tuntakse kogu maailmas. Eestis harrastatavale juhtis tähelepanu Mark Soosaare korraldatud näitus soditud valimisplakatitest 1999. aasta märtsis Pärnu Chaplini Keskuses. [3]


[1] Salapärane (valimis)plakat. Õhtuleht 29.01.2009. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=313828. Foto: Arno Saar.
[2] Lugeja: Mina seostan teda... DELFI 29.01.2009.
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=21050100&com=1&categoryID=120&ndate=1233180000
[3] Anu Saare: Soditud valimisplakatid näitasid loomaaeda. Eesti Päevaleht 08.03.1999. http://epl.ee/?artikkel=49224


Linnar Priimägi: Mis on ja mis ei ole maagia. Rakendusliku kultuuriteooria loengute konspekt 1. (Käsikiri.) Tallinn 2009, lk. 29-30.

Päeva anekdoot

Ansip pahandab Maripuuga:
"Jälle sa oled midagi segi ajanud!
Ma ütlesin sulle: esitad lahkusavalduse, aga 29. veebruaril.
Kust kohast sa nüüd korraga selle 23. kuupäeva võtsid?!"

Kultuurist ja tarbimisest

Ees­ti kul­tuu­ri juh­ti­mi­ne po­le küla­koo­ri di­ri­gee­ri­mi­ne!

Leonhard Lapin avaldab arvamust, et mi­nis­ter
Lai­ne Jä­ne­se se­ni­ne kuns­tipo­lii­ti­ka on ol­nud ees­ti kul­tuu­ri suh­tes vae­nu­lik ja ta peaks M. Maripuu järel samuti ametist tagasi astuma.

EPL, 27.01.2009
"Tarbimishulluse lõpp"
http://www.epl.ee/artikkel/456502

Arendame eesti keelt!

President Toomas Hendrik Ilves kutsus hiljuti rahvast üles uusi sõnu looma.

Juku-Kalle Raid haaras tal sõnasabast:

“Kirjastus Grenader avaldas hiljuti suurepärase ja kaugeltki mitte väheõpetliku teose „ST 25 lugu”, Briti salaluureteenistuse agendi Paul Dukesi autobiograafia tema viibimisest Venemaal aastatel 1909–1919. Raamatu raskuspunkt on Dukesi elu revolutsioonilises Petrogradis. Ja veelgi põhilisem osa ei puuduta detailset spioonitegevust, vaid pigem saame aimu, mida tundis üks tüüpiline ja igati normaalne Briti kuningriigi alam Venemaal ringi toimetades.” (http://www.epl.ee/artikkel/456063)

Vanas keeles: nuhk.
Uues keeles: tüüpiline ja igati normaalne.

Vanas keeles: nuhkima.
Uues keeles: ringi toimetama.

Kasutamisnäide:
Tüüpiline ja igati normaalne Herman Simm toimetas Eesti kaitseväes natuke ringi.

Nii ta ütles

"Pangad ei vastuta valitsuste tegevusetuse eest."

Nii kommenteeris Joakim Helenius seisukohta nagu oleksid Rootsi pangad käitunud Baltiriikides vastutustundetult ja olles seega süüdlased tekkinud majanduskriisis.
(PM, 21.01.2009)
Lähemalt antud teemal:
http://www.postimees.ee/?id=71871

Tõehetk

Saade käib ja juba on esimesed küsimused esitatud. Pinevus aina tõuseb ja stuudios istuv publik on käed rusikasse tõmmanud, sest elavad saatele niivõrd hoogsalt kaasa. Küsimused on intrigeerivad, midagi pole öelda. Eriti ärevuses on aga saates esineja, sest kunagi ju ei tea ette mis küsimus järgmisena esitatakse. Kas tuleb vastata "jah" või "ei" ning kas see vastus loetakse "tõeks" või "valeks".
Isegi saatejuht Hannes Võrno tundub täna olevat eriti karm ja see paneb vaese mehe lausa hirmust higistama.
"Kas Te olete kunagi unustanud poest ostmata paki piima?" küsin Hannes Võrno tõsisel häälel ja saal vakatab. Ühest küljest tundub küsimus lihtne, kuid samas teavad ju kõik, et lihtsad asjad on tihtipeale just need kõige raskemad. Võib isegi öelda, et need ongi need komistuskivid.
Vaene mehike pühib otsa eest higi ja pabistab.
"Mida öelda? Mida öelda? Jah või Ei? Jah või Ei? Nii keeruline!"
Lõpuks tõmbab mees veelkord käega üle otsaesise ja vastab: "EI".
Vastus on veidi ebalev ning see tõstab stuudios veelgi pinget.
Mida küll vastab hääl kaadritagant? Mida ütleb küll see karm hääl, mis mitte ainult ei otsusta, kui suure rahasummaga keegi stuudiost lahkub, vaid määrab sageli ka inimeste edasise saatuse?
Vaikus kestab ja pinevus tõuseb. Saatejuhi näos ei liigu üksi lihas ja ta vaatab tühjusesse. Saatekülaline tõmbub järjest rohkem kössi ning tundub mööda toolipõhja laiali valguvat nagu kuumale pliidirauale visatud tükk võid.
"See vastus on..." kostab kaardi tagant madal hääl ja nagu kõik teavad, on hääle omanikuks Anu Lamp.
"See vastus on - VALE!"
Kõik võpatavad ja isegi Hannes Võrno tundub olevat üllatunud.
Kuid kaadritagune hääl pole lõpetanud, vaid jätkab.
"See vastus on vale! Oled küll unustanud ostmata!"
Ning seejärel tuleb hääl aina lähemale ja Anu Lamp marsib otsustaval sammul lava tagant kaamerate ette.
"Oled küll unustanud ostmata! Mida sa valetad! 20 aastat oleme olnud abielus ja ikka sa pole valetamist lõpetanud! Kas sa siis ei mäleta, et eelmisel nädalal ütlesin ma sulle: "Mine poodi ja osta sealt üks sai, jupp vorsti, pakk piima ja kui raha üle jääb siis endale pudel õlut.“
Piima sa unustasid millegipärast ostmata, aga õlut mitte. Vot õlut, seda sa ei unusta kunagi, aga toidukraami küll! Ja nüüd tuled sa siin teiste ees ütlema, et sa pole kunagi jätnud piima ostmata! Kas sul ei ole häbi?! Kas sul pole siis tõesti häbi!!??"
Anu Lamp on lausa raevus ja tal pritsib karjudes suust tatti.
Lõpuks üritab ta oma abikaasale kõrvakiilu anda ning mees katab hirmunult pea kätega kinni.
Hannes Võrno taganeb oma tooli taha peitu ja palub stuudios tuled ära kustutada.
Keegi publiku hulgast hakkab appi karjuma.

TIIT KLAOS

Peaministri tsitaat

Kuulge, kas me ei peaks oma peaministrilt nõudma eesti keele eksami sooritust? Eesti keeles niimoodi ei räägita! Lugege ise: "Sotsiaalministeeriumis vajavad asjad parandamist, need ei ole praegu hästi korraldatud, ja põhimõtteliselt ei saa välistada ükski minister, et teda ühel päeval ametist ei vabastata." Orbiidile saata sihuke! Eesti keeles öeldakse: "ei saa välistada, et ta ühel päeval vabastatakse". Eitav vorm on pärit vene keelest, tiblad! Valitsus keeleeksamile!

LINNAR PRIIMÄGI

Päeva lause

"Sotsiaalministeeriumis vajavad asjad parandamist, need ei ole praegu hästi korraldatud, ja põhimõtteliselt ei saa välistada ükski minister, et teda ühel päeval ametist ei vabastata."

(ANDRUS ANSIP, PM 08.01.2009)

Päeva lause

"Kohtunikul on õigus teha neid otsuseid, mida ta vastavalt seadusandlusele teeb. Järelikult võib oletata, et prokuratuur ja muud uurimisorganid lihtsalt ei teinud oma tööd hästi või puudus igasugune alus niisuguse kohtuprotsessi algatamiseks."

(ANDRUS SAAR, PM 05.01.2009, kommenteerides pronksrahutuste korraldamises süüdistatute õigeksmõistmist)