Valik peaminister Andrus Ansipi tsitaate teguderohkest aastast 2008.

http://blog.ekspress.ee/viewdoc/4EA2C1AFC9A045F4C22575220057BC62

"Meedias on sildistatud seda [töölepinguseaduse] eelnõu ebainimlikuks. Kui soomlastele sobib selline koondamishüvitiste kord, miks siis meile ei sobi? Kas soomlased on ebainimlikud?"24. jaanuar, usutluses BNSile

"Eelarve laekumine on üle ootuste hea."1. veebruar, usutluses Eesti Raadiole

"Kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada."7. veebruar, valitsuse pressikonverentsil

"Ma olen kinnitanud ja kinnitan ka nüüd - defitsiidis eelarvet minu valitsus vastu ei võta."22. veebruar, kõne Tartus Eesti riigi 90 aasta juubeli tähistamisel

"Minu käest küsitakse, kas ma kavatsen osaleda Pekingi olümpiamängude avatseremoonial, ja ma vastan ühemõtteliselt ja ausalt - ei, ei ole kunagi kavatsenud. Aga sellest ei maksa mingisugust boikotti välja lugeda. Kui keegi küsib, kas ma kavatsen minna Marsile, siis vastus on täpselt sama aus ja lühikene - ei, ei ole kunagi kavatsenud. Küll aga olen ma kavatsenud osa võtta Pekingi olümpiamängudest pealtvaatajana." 20. märts, valitsuse pressikonverentsil

"Ülearuseks optimismiks põhjust pole."28. märts, Vikerraadios riigi tulude kohta

"Kui inimesed arvavad, et me peame tegema iga kuu ühe lisaeelarve, siis põhimõtteliselt võib ka nii, aga ega see erilisest tõsiselt võetavusest ei kõnele." 10. aprill, valitsuse pressikonverentsil

"Avalikul sektoril ei ole võimalik asuda nende eraisikutest korteriostjate asemele, kes nüüd enam panka ei lähe ja laenu ei võta. Selge see, et ehitussektor peab pisut koomale tõmbuma, sest kinnisvarabuum ei saa kesta igavesti."17. aprill, valitsuse pressikonverentsil

"On ka teisi õllesid, mis maitsevad nagu õlu, kuid ometigi pole seda."22. aprill, Briti-Eesti kaubanduskoja seminaril A Le Coqi õlut kiitmas

"Ma lugesin ka lehest, et räägitakse mingisugusest piinarikkast kulude kokkutõmbamisest. Piinarikkusest mina ei oskaks praegu küll kuidagi kõneleda. Minu meelest palgad kasvavad Eestis endiselt päris uljalt."22. mai, valitsuse pressikonverentsil

"Ajakirjandus on kindlasti lammastele ja lehmadele liiga teinud. Metaani ei eraldu mitte sealt tagantpoolt üldjuhul lammastel, vaid suu kaudu ja seetõttu kogu seda lugu peerumaksulooks nimetada on liialdus. Üldjuhul lehmad on viisakamad, kui ajakirjandus on arvanud."29. mai, valitsuse pressikonverentsil

"Valitsus muutis Tartu Lennukolledži nime Eesti Lennuakadeemiaks. Tõtt-öelda, ega ma päris hästi aru ei saanud, miks kolledžinimi oli halb, akadeemia nimi parem. Mõlemad on võõrad sõnad, aga kolledžis suisa võõras täht sees, no see saigi määravaks. Aga edu neile igal juhul!"26. juuni, valitsuse pressikonverentsil

"Me ei toetanud ka Roheliste ideed kriminaliseerida 50 liitri prügi ebaseaduslikult metsa alla poetamist. Vange me saaksime siis ilmselt väga palju, nii et tuleks vanglaid veel mitu-mitu juurde ehitada. Aga vaevalt, et me sellega probleemi likvideeriksime."17. juuli, valitsuse pressikonverentsil

"Minu poolt on aktsepteeritav riigieelarvega defitsiiti minemine siis, kui ohtu satub euroliidu raha kasutamine."25. juuli, usutlus Postimehele

"Narr on rääkida kriisist siis, kui ühiskonnas on praktiliselt täistööhõive."25. juuli usutlus Postimehele

"Ma põhimõtteliselt ei ole ka nõus nendega, kes ütlevad, et meie kohalikud omavalitsused on liiga väikesed. [-] Ma olen Saksamaal Põhjamere ühest saarest mööda sõitnud, kus oli kohalik omavalitsus vaid kahe elanikuga, nii et meil nii pisikesi ei ole, nagu Saksamaa endale saab lubada."31. juuli, valitsuse pressikonverentsil

"Ma vahetasin oma väimehega ära telefoni, sain vastu Samsungi. Mul ei ole taskus praegu, hakkab siin viimati helisema ja siis kõik mõtlevad, et ma nüüd kekutan, et mul on mobiiltelefon. "7. august, valitsuse pressikonverentsil

"Nüüd siis peaks olema lõpuni ära vaieldud see, kas hobune on lemmikloom või põllumajandusloom. Hobune Eestis on alati olnud üks tubli tööloom, aga raske on nüüd ratsahobust päris põllumajandusloomaks pidada, kuid Euroopa Liidu õigusaktidest tuleb nii välja, et hobune on põllumajandusloom."28. august, valitsuse pressikonverentsil

"Mina selle prognoosi eest küll ei ole nõus andma ei veretilku ega oma sente."28. august, valitsuse pressikonverentsil rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohta

"Ma kuulen seda, kuidas kõikvõimalikes naistelistides juba arutatakse seda, kuidas oleks võimalik sünnitust varem esile kutsuda, et ikkagi vanemahüvitisest veel osa saada. See paanika on täiesti asjatu. Vanemahüvitis sellisel kujul, nagu ta seaduses on sätestatud, kehtib järgmisel ja kõikidel tulevastel aastatel." 18. september, valitsuse pressikonverentsil

"Kui nüüd hakata analüüsima seda, et kas ma olen teiselt planeedilt või sellelt planeedilt, siis tuleks mingisuguseid pidepunkte otsida. Kui ma mõtlen näiteks Steven Spielbergi filmile "E.T.", siis mulle meenub sellest filmist, et inimese ja tulnuka vahel võib olla väga südamlik suhe. Kui ma nüüd mõtlen oma suhtele abikaasa ja lastega, siis ma näen sedasama südamlikkust. Selles suhtes see suhe ei väida väga kindlalt seda, et minu näol ei või olla tegemist tulnukaga. Kui nüüd vaadata füüsilist keha, siis mulle tundub, et ma sarnanen väga inimesega. Kui pidada mind UFOks, siis UFO definitsiooni järgi peaksin olema tundmatu lendav objekt. Minu puhul on see lennufaas aeg-ajalt olemas, ma lendan lennukis. Aga küsimus tundmatusest on jälle lahenduseta. Maailma mastaabis ma väga tuntud ei ole, aga Eestis mind üldiselt tuntakse."2. oktoober, valitsuse pressikonverentsil

"Eestit ei ole võimalik võrrelda näiteks Islandiga. Island läks oma pangandusega maailma vallutama, Eesti pangad finantsilises mõttes vallutati."9. oktoober, valitsuse pressikonverentsil

"Tiit Vähile ma soovitaksin eelkõige tegelda oma sadamate asjadega. Saagu oma muredest jagu, ärgu pidagu peaministrit nii võimsaks inimeseks, kelle iga sõna võib tema äri tuksi keerata. Aga just nii on ta sõnastanud oma ebaedu. Tema järgi Ansip on öelnud, et "transiiti pole meile vaja" ja näe, läkski kohe tema äri aia taha. "16. oktoober, valitsuse pressikonverentsil“Maadevahetuse tehingud eeldatavalt on olnud kõik seaduslikud, välja arvatud need, mille puhul kahtlustatakse ­ebaseaduslikkust.”16. oktoober, valitsuse pressikonverentsil

"Ei ole võimalik riigil anda või valitsusel anda garantiid nähtusele, mida Eestis ei eksisteeri - Eestis ei eksisteeri pankadevahelist laenuturgu."16. oktoober, valitsuse pressikonverentsil

"Palga vähendamine tähendab seda, et teatud Riigikogu liikmed ei suuda enam oma peret ülal pidada sellest palgast, mis on vähendatud, ja on sunnitud Riigikogust lahkuma."20. november, valitsuse pressikonverentsil Riigikogu liikmete palkade muutmise kohta

"Ma usun, et Eestis asutused ja sealhulgas ka valitsusasutused oskavad ise otsustada, kas saata kellelegi postkaarte või mitte saata postkaarte. Sellel asjal ei saa olla füüsilist mõju finantsstabiilsusele riigis."27. november, valitsuse pressikonverentsil

"Kõik inimesed teavad, et Eesti riik on kriisis olnud juba väga pikka aega, isegi siis, kui ta veel kriisis olnud ei ole, on ta kriisis olnud avaliku arvamuse meelest."27. november, valitsuse pressikonverentsil

KAIKAMEES TAHAB TAGASI TUUA VAPSIDE AJASTU!

Vt EPL http://www.epl.ee/artikkel/465570
Kommenteerib keegi Jüri Saar

Küsimus pole retooriline, vaid esitatud silmas pidades Eesti olusid. Vaatamata sellele et ametlikult käib juba pikemat aega võitlus korruptsiooniga, on raske tõestada, et meie korruptantide elu on pigem raske ja närune kui mõnus ja meeldiv.
Korruptiivse käitumise suhtes üldise sallimatuse õhkkonna kujundamine ei taha kuidagi edeneda. Me kuuleme meediast hoopis suurpartei juhtfiguuri esitatud parastavaid süüdistusi õiguskaitseinstitutsiooni kohta, kuna korruptiivsete tehingutega seotud linnaametnik jäi formaalsetel põhjustel kohtus süüdi mõistmata. Või näeme televisiooni vahendusel järjekordset võimuesindajat, kes on oma tegevusega tõstnud riigilt miljoneid kroone kellegi taskusse, kuid kes ei tunne vähimatki süütunnet ega hirmu võimaliku vastutuse ees. Pigem peegeldub tema näolt debiilne lihtsameelsus, muretus, justkui pole ta selle peale ealeski tulnud, et mereäärne maa maksab mitte mõnikümmend tuhat vaid miljon krooni. Pealegi on otsused tehtud kollektiivselt ja kinni hakata pole konkreetselt kellestki.
Läänelikus mõttes normaalne turumajandus toimib ainult siis, kui üldreeglina on välistatud, et korruptiivne tegevus annab suuremat kasumit kui ausasse ärisse tehtud investeeringud. Samuti ei ole võimalik normaalne demokraatlik riigivalitsemine, kui pole suudetud tagada, et võimule saamine ja võimul püsimine ei toimu ebaseaduslikke või ebaeetilisi viise/vahendeid kasutades. Riigi esmane ülesanne on luua keskkond, kus kehtiksid just niisugust normaalset arengut tagavad reeglid.
Hämarad skeemid
Paraku on nii, et kohtus tuleb korruptsioonikuritegude puhul tõendada mitte ainult riigile tekitatud kahju, vaid ka hüve saamine ametniku poolt, ning lisaks veel põhjuslik seos konkreetse teo, kahjuliku tagajärje ja saadud hüve vahel. Võistlev kriminaalmenetlus koos kehtiva karistusseadustikuga lubab altkäemaksu andmist ja võtmist tõrgeteta kvalifitseerida vaid siis, kui nii andja kui ka võtja ise esitavad juhtunu kohta kohtule vettpidavad tõendid. Miks nad seda küll teha tahaksid, pole selge. Eelnimetatud põhjustel kulgeb korruptiivne karjäär majanduses või poliitikas üldjuhul raskusteta ning reaalseid karistamisi saab näha ka edaspidi suhteliselt harva.
Parteide rahastamise skeemid jäävad endiselt hämaraks ja aeg-ajalt sel teemal toimunud paljastused pole olukorda muutnud. Küsimus ei ole aga mitte ainult parteiraha päritolu kontrollimises, vaid ka selle kasutamise võimalustes. Kui on lubatud permanentne avalik parteipropaganda, mis lõpeb vahetult enne valimisi ning mis ei allu kaubanduslikule reklaamile kehtestatud reeglitele (näiteks konkurendi halvustamise keeld), on sellega loodud soodustingimused kahtlast päritolu raha kasutamiseks.
Korruptsiooni soosiva olukorra saaks lõpetada näiteks järgmisel viisil. Avalik, kogu elanikkonnale suunatud poliitpropaganda keelatakse valimistevahelisel ajal täielikult ja parteid näitavad ennast igapäevase tegevusega, mitte enda kiitmise ja lubaduste andmisega. Poliitreklaami/-propagandat saaks tavaolukorras teha üksnes spetsiaalsete parteikanalite kaudu ning see oleks suunatud kindlale elanikkonna kontingendile (näiteks partei liikmeskond). Parteilist propagandat tuleks lubada vaid kindlal perioodil, näiteks algusega kaks nädalat enne valimisi ja selle edastamine peab olema lõpetatud üks päev enne valimisi.
Parteide ja riiklike (avalike) huvide omakasuline kattumine on saavutanud suured mõõtmed, mis omakorda hägustab piiri lubatu-keelatu vahel. Termin „poliitiline otsus” on omandanud müstilise, ülima ja vastuvaidlemist välistava tähenduse, kuigi tegemist on just nimelt subjektiivse, mitte objektiivsetel asjaoludel põhineva otsusega. Parteid on üritanud ilma häbitundeta allutada oma juhtimisele ja kontrollile ka seni politiseerimata jäänud tegevussfääre. Ei ole palju möödas ajast, kui iga uue siseministri tulekul toimus politseiametis põhjalik poliittuulutamine, st vahetati välja selle struktuuri juhtfiguurid. Praegu kummitab politiseerumise oht peaaegu kõiki olulisemaid avalik-õiguslikke institutsioone. Kuna on põhjust karta nende mineku pärast konkureeriva partei täieliku kontrolli alla, püütakse ohtu neutraliseerida eri parteidest pärit tipp-poliitikute lülitamisega riigiettevõtete ja -asutuste nõukogudesse ja muudetakse need parteilisteks kauplemisfoorumiteks. Nii kahjustatakse asutuse/ettevõtte põhikirjalist tegevust, rääkimata nõukogu liikme tasudega seotud moraalsest kahjust.
Parteiline, isiklik kasu
Parteiliste ja riiklike huvide segunemine võib tähendada sisuliselt varjamatut korruptsiooni ehk üldlevinud praktikat, kus parteilist positsiooni kasutatakse isikliku kasu saamiseks. Kui sõpradele, sugulastele, tuttavatele tagatakse ebaseaduslikult riiklikke tellimusi või töökohti, on tegemist korruptsiooniga. Kui aga sama tehakse partei huvides, ei räägita sellest millegipärast kriminaalse üleastumise terminites. Ununeb, et parteiline kasu on lõppude lõpuks isiklik ja mitte üldine. Võib-olla peaks kõiki niisuguseid juhtumeid, kus riiklikke ametikohti ja finantse jagatakse parteilisel printsiibil või kui ametniku tegevus seguneb parteilise tegevu­sega, hakkama käsitlema korruptsiooni ilmingutena?
Meie karistusseadustikus on sätestatud kõrvuti füüsiliste isikute kriminaalvastutusega ka juriidiliste isikute kriminaalvastutus. Miks mitte laiendada kriminaalvastutust ja võimalikku sundlõpetamist parteile, kui selle juhid kasutavad poliitilist võimu korruptiivselt, s.o parteilise ehk isikliku kasu saamise huvides?
Täpse piiri paikapanek, mille abil eristada parteilisi ja riiklikke huvisid, pole kerge, kuid on põhimõtteliselt võimalik. Eesti vajab praegu mitte uue nimega parteisid, vaid hoopis uut poliitilist kultuuri, mille raamides võiks toimuda normaalne demokraatlikku ühiskonda sobiv poliitiline tegevus. Selle üheks tunnusjooneks on mõõdukus ehk säilivad ulatuslikud parteilisest aktiivsusest puutumatud riigi- ja avaliku elu sfäärid, mille efektiivsuse peamine garantii ongi nende poliitiline sõltumatus. Ei tohi unustada, et demokraatlikus õigusriigis ollakse lojaalne mitte isikutele ega gruppidele, vaid riigile ja riigi põhiseadusele.

OLUKORRAST RIIGIS

Kas pole tuttav!? Kolm põrsakest on oma jõulupuuga kindlustanud ennast Stenbocki majakeses ega lase Halli Hunti sisse! Põrsakesed otsustavad oma suurest tarkusest püüda ta katlasse, kui Hunt peaks ronima majja korstna kaudu. Tema asemel aga satub katlasse hoopis Jõuluvana. Allegooriat Eesti riigiga otsige ise.
http://www.connect.ee/video/view/501588781/