Kuidas raisatakse avalikus halduses eelarveraha!

Rekordikatse...
Keskmine eestlane ei viitsinud digiallkirjaga maailmarekordit püüda.
Kui riigi infosüsteemide arenduskeskus (RIA) 22. mail maailmarekordi ürituse välja kuulutas, seati kampaania eesmärgiks koguda vähemalt 50 000 digitaalset allkirja. Esimese nelja päevaga anti 2600 allkirja ja teatati ka selgunud tehnilistest probleemidest allkirja andmisel. Tasapisi hoog rauges ja juunis ostis RIA reklaami enam kui 200 000 krooni eest juurde. Kui rekordi jaoks allkirjastamine 30. juunil lõppes, oli ikkagi koos alla veerandi loodetust – 11 126 allkirja.
Dokumendi digiallkirjastamise maailmarekordi püüdlemisel see siiski takistuseks pole, sest varem pole registreeritud ühtki. RIA kommunikatsioonijuhi Katrin Pärgmäe sõnul on saavutuse registreerimise taotlus Guinnessi maailmarekordite meeskonnale esitatud ja see lubati läbi vaadata kuue nädala jooksul ehk augusti keskpaigaks.
Maailmarekordi üritus oli siiski vaid konks, et meelitada inimesi ID-kaarti usinamalt kasutama. 13. mail, üheksa päeva enne kampaania algust, ületas kehtivate Eesti ID-kaartide arv esimest korda miljoni piiri.
E-teenustesse logimiseks oli seda aga kasutatud vaid 108 000 korda ja digiallkirjastamiseks umbes 90 000 korda.
Sajandik ID-kaardi omanikest
Pooleteise kuu pärast ehk juuni lõpus oli e-teenuste kasutajate arv tõusnud pea 124 000-ni ja digitaalallkirjastanute arv üle 104 000. Maailmarekordi tegemiseks andis oma elu esimese digiallkirja koguni 18% osalenutest ehk umbes 2000 inimest.
Lihtne arvutus näitab, et kui e-teenuseid kasutab ID-kaardiga laias laastus kümnendik selle omanikest, siis maailmarekordis suvatses osaleda vaid sajandik.
Maailmarekord oli esimene osa ID-kaardi teavituskampaaniast, mille jätk tuleb (mitte küll enam maailmarekordina) oktoobris. Tõukefondide programmi “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” kaudu maksab selle kinni Euroopa Liit. Kokku on aastateks 2007–2015 ette nähtud 50 miljonit krooni.
Tänavu kulub Eesti ID-kaardi elektrooniliste kasutusvõimaluste tutvustamiseks 2,7 miljonit krooni, millest umbes pool ehk 1,35 miljonit krooni läks rekordi püstitamiseks. Kampaania riigihanke võitis reklaamiagentuur Division.
Vaata: http://www.id.ee/
Firefoxil maailmarekord käes
•• Samuti maailma esimest omataolist maailmarekordit püüdnud Mozilla sai üleeile ametliku kinnituse, et Guinnessi maailmarekord “enim tarkvara allalaadimisi 24 tunni jooksul” kuulub nüüd neile.
•• Mozilla uut veebilehitsejat Firefox 3 laaditi 17.–18. juunil alla täpselt 8 002 530 korda. Riikide kaupa pole Mozilla statistikat avaldanud, kuid tõenäoliselt osales rekordis üle 10 000 eestlase.

Kommentaar:
Kas tõesti kulutati kommertsreklaamile 1,35 miljonit?! Kuidas on võimalik, et RIA kui riigiasutus usaldab sellise kampaania läbiviijaks reklaamifirma, mis on ilmselt täiesti ebakompetentse sellise ülesande lahendamiseks???Igatahes jäi kogu kampaania avalikkuses peaaegu märkamatuks. Samal ajal ei kaasatud mingilgi määral avalik-õiguslikku meediat selle kampaania kajastamisse, ehkki see on isenesest tasuta ja kuulub ERRi otseste funktsioonide hulka. Minu andmeil pole RIA ega ka Division näidanud üles mingitki algatust, et see kampaania leiaks inimsõbralikku ja kaasahaaravat kajastust kas ETVs või Vikerraadios. Mäletame, kui hästi õnnestus kevadine koristuskampaania (ometi oli tegu eraalgatusega), kui projektiga kaasati kõik ERRi võimalused, praegusel juhul läks RIA aga sellest võimalusest täiesti mööda. Tulemus on vastav, pole midagi kurta, kui lootma jäädakse vaid üksnes omakasule mõtlevatele äpudest reklaamifirmadele. RIA tundub üldse olevat mingi maa ja taeva vahel tegutsev asutus, mis tõrjub avalikku meediat ja maksab ülikasumeid erameediale (kas juhuslikult?).

HUVITAJA