Enamik artikleid ja muidu-arvamisi Kultuurkapitalist jääb allapoole arvustust väga lihtsal pôhjusel: nad ei ava protsesside anatoomiat ega ulatust, vaid on hüsteerilised. Nendele, kes osatasid näitlejate turismi, soovitan lugeda Ants Eskola raamatut "Näitleja on ajastu lühikroonika. Mälestused" (Tallinn, 1986), eriti lehekülgi 142-150; 179-180; 182-183 ja 197-199.
Kuid, minemata isiklikuks: pärast Kultuurkapitali kallal ôiendamist on ootuspärane, kui minnakse Eesti Teadusfondi ja kôikide niisuguste kapitalide kallale, mille kaudu toetatakse teadust. See on kurb ennustus, aga vist ka ümberlükkamatu, sest eeloleva talve külmust kartes on pôhjust küsida: kust, kelle arvelt vôetakse rahad kütte jne. eest tasumiseks? Kusjuures küte ja elekter on veel küsimuse lihtsam pool. Me vôime koondada töökohti ja tômmata väljaminekuid koomamale. Surm koondab meid nii ehk naa. Me ei saa aga koondada Eesti kultuuri, sest kehtiva pôhiseaduse môttes tähendab see riigi reetmist.
Vale riigi reetmine tähendab tôe omaksvôtmist.
Tähtveres 10. septembril 2008
PEETER OLESK
10. sept 2008
Tellimine:
Postitused (Atom)