Nüüd lahtiläinud klaperjaht Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna tuleviku teemal on ajakirjanduslik soga. Esiteks ei jää mitte midagi ära. Üks mu vaimukas tuttav ütles Jaanus Rohumaa kohta, kes käis volikogus ähvardamas, et tema annab kultuuripealinna kaubamärgi Euroopa Liidule tagasi: nagu kokk, kes paneb restorani kinni, sest ei oska süüa keeta. Mis on muidugi vale. Kaubamärk Tallinn 2011 ei kuulu mitte Jaanus Rohumaale, ei kuulu isegi mitte sihtasutusele, mis kannab sama nime – see kaubamärk kuulub Tallinna linnale.
Teiseks. Keegi Urmas Jaagant Eesti Päevalehest teatab meile, et sihtasutuse Tallinn 2011 tegevjuht Mikko Fritze on paremini tasustatud kui vabariigi president, kelle töötasu oli mullu 79 019 krooni kuus. No teate, presidente on meil olnud teisigi ja tuleb veel, aga olla Euroopa kultuuripealinn – see on Tallinna ainukordne sajandisündmus. Et sihtasutuse juhi palk on kõrgem kui presidendil – mis seal imestada, ta teeb ka rohkem tööd! Me peame olema õnnelikud, et Tallinn 2011 projektijuhiks oleme saanud nii hea tegelase. Vähemalt mina oma piiratud silmaringi ulatuses ei näe kedagi, kes oleks sama haardega tegija. Mitte ükski Mikko Fritze kriitikutest ei suudaks seda üritust vedada sama jõuliselt, kui on teinud tema. Mis puutub kaitseminister Jaak Aaviksoo „hämmastusse“ Mikko Fritze palga suhtes, siis võiks tema küll pigem vait olla – tema rohkem kui 100 miljoni kroonine häbi seisab kogu Eesti rahva silma all püsti Vabaduse väljakul.
Kolmandaks. Kunagi nõukogude ajal oli meil kultuuriministriks Johannes Lott. Nüüdseks kadunud õppejõud Jaan Soontak näitas kord, kuidas ühe suletõmbega teha lollist kultuuriminister. Tuli paberile kirjutada Loll ja siis läbi kahe viimase l-i tõmmata rõhtkriips. Aga Johannes Lott – mille eest ma teda austan – vähemalt ei olnud kultuuriministrina rumal!
Neljandaks. Ma loll arvan, et Tallinna rahvas on kultuuripealinna projektist eemal hoitud. Me tahaksime teada, mismoodi funktsioneerib aastal 2011 Vene Kultuurikeskus, endine Laevastiku Ohvitseride Maja. Me tahaksime teada, mida on meie transpordiminister teinud kultuuripealinna heaks (vastus: mitte midagi!): Riia ja Helsinki vahel haigutab Lennart Mere nimeline lennuväli. Külalised Venemaalt pole siia aastavahetuseks saabunud mitte tänu Juhan Partsi töövõitudele, vaid tänu Tallinna ettevõtlusameti ettevõtlikkusele.
Meil võiks olla hea meel Kairi Tenistest, kes ettevõtlusametit juhib, meil võiks olla hea meel Tallinna abilinnapeast Kaia Jäppinenist, kes komsomolkale kindlakäeliselt tema koha planeedil kätte näitas, meil võiks olla hea meel volikogu esimehest Toomas Vitsutist, kes Tallinna selja taha on aastaks 2011 loonud Euroopa kultuurilinnade ühenduse Eestis. Meil võiks olla hea meel Mikko Fritzest, kelle entusiasmi (ega palka) ei tohiks mitte keegi ega miski kahandada. Meil võiks olla hea meel, et Jaanus Rohumaa, üks meie andekamaid loomingulisi organisaatoreid, on areneva projekti kunstiliseks juhiks. Olgem rõõmsad ning hoidkem oma tegijaid!
Kunagi räägiti lugu, et kui metsikus Läänes saluunikismaks läks, siis kinnitati pianiino taga klimberdava klaverimängija seljale ruttu kiri: „Poisid, ärge teda tulistage – ta on meil ainus!“ Projekti Tallinn 2011 tegijate seljale niisugust silti pole vaja. Kultuuripealinna projekti vedajad ei ole ainsad, aga nad on oma võimekuses ainulaadsed. Me peame olema õnnelikud. Ja peame olema osalised – sest tallinlastena me teeme oma kultuuripealinna ühiselt!
Tallinnale on 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna staatus mitu korda tähtsam kui 1980. aasta nõukogude olümpiaregatilinna oma. Aga üht tasuks minevikust siiski õppida – Vanas Kreekas katkestati olümpiamängude ajaks sõjategevus. Traditsiooniline sõda all-linna ja Toompea vahel võiks kultuuripealinnaks valmistumise ajal lõppeda. Praegune peaminister, kes erinevatel põhjustel on keeldunud osa võtmast Tallinna päeva hommikul sümboolsest Väikese jala värava avamisest, võiks jala siiski alla võtta.
Ja lõpetuseks – milline häbi, et Euroopa kultuuripealinn 2011 ei olegi oma staatuselt iseseisev linn, vaid pelgalt Harju maakonna vald! Riigikogul on viimane aeg enne 2011. aastat kehtestada Eesti Vabariigi pealinna seadus. Vabariigi pealinn vabalinnaks (mida see viimane sõna iganes tähendaks)!
LINNAR PRIIMÄGI