Seda rolli võib mõista mitmeti. Ürituste kava kokkupannud sihtasutus näeb selles võimalust Tallinna külalistele ette kanda võimalikult värvikas eeskava. Piltlikult öeldes: 365 päeva Hansapäevi või Vanalinna päevi või muid kultuuripäevi. Aga 365 päeva saavad otsa – ja mis siis meile jääb? Hansapäevi, Vanalinna päevi ja muid kultuuripäevi toimub mujalgi Euroopas. Mis teeb eriliseks Tallinna sel aastal, kus tal on sajandi šanss ennast sajaks või rohkemaks aastaks kinnistada Euroopa kutuuripilti?
Aastast 2007 alates on Tallinna Linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti eestvedamisel Eesti Vabariigi pealinnast ehitatud mitte ainult Euroopa, vaid ka Eesti kultuuripealinna. Euroopa kultuuriaasta siirdub juba 1. jaanuaril 2012 Portugali ja Sloveeniasse. Aga Eesti jääb. Vaat, see praegune Tallinna kultuuriaasta on siiski andnud võimaluse midagi olulist ja jäävat ära teha kogu Eesti huvides.
Nimelt on Toomas Vitsuti patronaaži all moodustatud Euroopa kultuurilinnade liit Eestis. Juba ülemöödunud aasta Tallinna päeval, 15. mail 2009, kirjutasid raekojas sellise kultuuriliidu moodustamise aktile pidulikult alla üheksa linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Rakvere, Viljandi, Paide, Haapsalu, ja Võru. Kümnendana liitus 8. augustil 2009 Põlva, 12. veebruaril 2010 ühinesid Elva, Otepää ja Valga. Ning viimaks mullusel Tallinna päeval ka Jõhvi, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Tõrva, Suure-Jaani ja Türi.
Sellel võrgustikul on mitu suurt eesmärki, kuid peamine neist on imagoloogiline, kuvandiloomeline. Iga linn on püüdnud üles leida midagi temale ainuomast, mingi pilttunnuse ja niisuguse mõtte või tunnuslause, mida ei ole mitte ühelgi teisel Eesti ega Euroopa linnal. Iga linn võrgustikus on esitanud endale küsimuse: mille poolest me oleme Euroopas ainulaadsed? Ja uskuge mind, see leidmisrõõm on olnud tohutu suur. Me ei kujuta ettegi, kui unikaalsed, kui silmapaistvad on Eesti linnad Euroopa kultuuri üldpildis. Haapsalu kui keiserlik kuurort oma promenaadide ja Tšaikovski pingiga, Rakvere kui alternatiivkultuuri pealinn oma maailma ainukese punklaulupeo, maailma ainukese meeste tantsupeo ja juba kultusobjektiks kujunenud tarva kujuga, Tõrva oma suveöise müstilise loitsufestivaliga „Tuld ja tõrva“... Me istume oma kultuuri nagu aardekirstu otsas. Nüüd, Tallinna kultuuripealinna aastal, on aeg see varamu valla teha kogu maailmale, eelkõige nendele, kes saabuvad Tallinna kultuuripealinna külalistena ning on kuulnud, et Eestis leidub mujalgi paeluvat ja kordumatut.
Linnu ja nende esindusüritusi tutvustamaks on Tallinna volikogu koostanud ja trükkinud võrgustiku kaardilehviku, mis eesti, inglise ja vene keeles tutvustab Euroopale iga linna sümbolit, tunnuslauset ja tunnuslikku kultuuriüritust.
See kaardikomplekt dokumenteerib üht tõsiasja – Euroopa kultuuripealinnana on Tallinn hakkama saanud millegi niisugusega, mida pole suutnud seni mitte ükski Eesti kultuuriministeerium. Me oleme loonud Eesti Vabariigi kultuurilise ning imagoloogilise infrastruktuuri, kooskõlastatud kuvandipildi ja kultuurikalendri
.
Me oleme loonud midagi, mis jääb kestma ka pärast 1. jaanuari 2012, kui Tallinn ei ole enam Euroopa kultuuripealinn. Siis jääb meid kodumaal ja muus maailmas esindama hästi toimiv Euroopa kultuurilinnade liit Eestis.
Muide, see liit ühendab rõõmuga ka neid Eesti linnu, kes veel ei ole temaga ühinenud. Tere tulemast Tallinna, tere tulemast Euroopa kultuurilinnade liitu Eestis!
www.eesti2011.ee
LINNAR PRIIMÄGI,
kultuurinõunik