Marginaalne eksistents

Vôhikul on vôimatu öelda, millal hakati Nôukogude Eestis kasutama sôna ”marginaal” rahanduslikus môttes. Kindel on, et vähemasti valgustatumad pead tundsid seda sôna tuglaslikus tähenduses kui märkust millegi juurde vôi ka kirjalikku repliiki. Tuglasel on marginaalid seega pudemed, millest suuremat ei sugene, kuid mil on siiski iseseisev väärtus. Raamatuteadlane Hans Treumann kasutas samas plaanis sôna ”mistsell”, Paul Ariste ja tema môjul minagi sôna ”lugemisnope”.
Semantiline väli, millel kôik need sônad on omavahel sünonüümideks, on aga väga kitsas. Marginaal vôib tähendada ju ka ”äärmist” ehk ”tsentrist kaugeimal olevat”, mida ”lugemisnope” kindlasti ei ole. Just selles tähenduses kirjutavadki küllalt paljud Eesti poliitikud seda, nagu me oleksime Euroopas marginaalsed, kuna meist sôltub väga vähe jne. Tibatillukesed.
Kôik oleneb skaalast. Neli eestlast on olnud Nobeli nominendid: Marie Under, Friedebert Tuglas, Jaan Kross, Jaan Kaplinski. Teadaolevalt on olnud piraatide käes kôigest üks eestlane, Ardo Kalle. Ma aga vist ei eksi, kui arvan, et somaallaste hulgast pole pärit ainsatki Nobeli nominenti ja kui sealt keegi peaks tulema, siis rahu alal ehk ta peaks tegema piraatlusele lôpu. Teaduse vallas on see riik mitte marginaalne, vaid suisa kaardilt väljas.
Kas see on kôrbes traagika? Mingem idamale. Tunnistan otsekoheselt, et iga tuumapotentsiaaliga riik on minu jaoks kôrgema hariduse tasemel môtlemapanev, sest pole vôimalik, et kôrgtehnoloogiline seade liiguks eesli seljas. Konkreetselt on jutt Iraanist. Millega seletada, et kui Somaalias käib teadus üle môistuse, siis Pärsias on ta enam kui kontrolli all? Tuumariik ei môtle marginaalselt.
Mingem veelgi kaugemale maailma otsa, nimelt Hiinasse. Ma ei tunne seda riiki ja ôieti ka mitte rahvast. Sotsiaalantropoloogia vaatekohalt pole ometi kahelda, et rahvast, mida on poolteist miljardit, tuleb juhtida teisiti kui rahvast, keda on kokku vaevalt miljon. Ega me ei pea ôppima Hiinast esimest (ma môtlen ôppimist omaksvôtu korras). Hiinast on ôppida muud, näiteks karja ja indiviidi suhet. Siin, ma arvan, me ei ole marginaalid.
Me vôime aga säärasteks muutuda, kui ei paranda üht viga. Tartu Ülikoolis puudub orientalistika professuur. Orient, see on umbes 3 miljardit inimest. Mida saab teha üks professor? Väga palju, kui ta on autoriteet. Siit mu ettepanek: hiljemalt sügiseks 2009 Tartu Ülikooli professor orientalistikas. Kui see läbi läheks, oleksime vähem marginaalsed.
Olla rohkem marginaalne pole mingi ideaal. Marginaalid jäävad nurga taha. Ja nurga taga valitseb pätt. Säärane erineb piraadist ainult vormi poolest.
Tähtveres, 28. juulil 2008

PEETER OLESK