Pangad ja psühholoogia. Kas kuulujutt või kuuldus?

"Eesti Panga asepresident Märten Ross tõdes, et üleilmne rahamaailma turbulents tekitab inimestes ebakindlust ning tekib hea pinnas kuulujuttude levitamiseks. Uudistesaate «Reporter» toimetusse on helistanud mitu nõutut inimest, kes on kuulnud jutte, et Swedbank kukub kohe kokku ning ei tea, mida peale hakata. Swedbank Eesti juht Priit Perens kinnitas, kuulujuttudel ei ole tõepõhja all. Sama meelt on ka Märten Ross.«Mina sellist jama isiklikult veel kuulnud ei ole ja tuleb öelda, et need kuulujutud on kas mingi loll nali või pahatahtlik tegevus,» kommenteeris Ross." (Postimees.ee 09.10.2008)

"KUULUJUTT on infosulus leviv sünd­muste lihtsustav interpretatsioon (Gustave Le Bon 1895: “muutumatu kalduvus ot­sus­­tada kõige keeru­li­se­maid­ki sotsiaalseid prob­leeme kõige lihtsamate abstraktsete põ­hi­mõtete järele”), mis omistab sünd­mus­te osalistele kõige madalamad tõe­näo­li­sed tegutsemisajendid. Kuulujutt, erinevalt kuuldusest, ei saa kas leida või mitte leida kinnitust."

"KUULDUS on soovmõtlemise jõul leviv interpretatsioon sündmuste edasise aren­gu, tuleviku teemal. Igor Kon 1975: “Kuul­du­si ei rää­gita edasi ega usuta mitte sel­le­pärast, et nad on tõepärased, vaid selle­pärast, et nad rahuldavad nii rääkija kui kuulaja muul viisil rahuldamata jäänud psüühilisi vajadusi.” Kuuldus, erinevalt kuu­lujutust, võib kas leida või mitte leida kin­nitust, toimides mõlemal juhul pro­pagandavahendina. Mark Twain 1897: “Kuul­dused minu sur­mast on tu­ge­vasti liial­da­tud.” "

Vt. Linnar Priimägi: Reklaam & propaganda. Mõistevara. Tallinn (Vara-abi) 2008, lk. 37-38.