Nõukogude inimesel oli õigus tööle, enamgi veel – töökohustus. Ning oli õigus eluasemele. Ka kodu omada oli kohustuslik, nii et arutati, kas rändrahvale, nagu mustlased, eluasemeõigus üldse tohiks laieneda. Ilma kindla töö- ning elukohata oli üksnes kriminaalne element. Oli veel õigus tasuta haridusele (aga jälle: kohustuslik keskharidus), arstiabile.
Nüüd, teatas reporter uhkelt, on kodanikul õigus vabalt oma arvamust avaldada. Ha-ha-haa! Kui inimene on kaotanud töö ning ilma jäänud eluasemest, siis... avaldagu vabalt arvamust! Ventileerigu kopse!
Tallinna juhtimise poliitika erineb Eesti juhtimise poliitikast just selle poolest, et praegune Tallinna linnavõim peab inimese üheks põhiõiguseks õigust eluasemele. Mida muud tähendaks sundüürnike seisuse likvideerimise, munitsipaalkorterite ehitamise ja pensionäride toetamise programm? Ning mida muud kui inimeste õigust tööle kaitsevad Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare majandusalased ettepanekud ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare tegevused, nagu ettevõtlusinkubaatorite asutamine?
Pange tähele – praegune Tallinna võim jätkab omaaegsete õiguste tagamist linnakodanikele. Kas ta mitte selle salajase programmi pärast pole rahva seas nii populaarne? 1990. aastate keskel läks Keskerakond valimistele plakatiga “Keskerakonna Liit kaitseb Teie õigusi”. Eile oli Eesti Vabariigis kodanikupäev ning õhtustes teleuudistes uuriti inimestelt tänaval, kas nad teavad oma kodanikuõigusi. Üks naine ütles: õigus tööle.LINNAR PRIIMÄGI
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar