Ajakirjandus pole kellegi alateadvuses sobramiseks

Kommenteeriksin veel kord lühidalt Eesti Ekspressi juhtumit. Paljud vastuväitjad, sealhulgas Pressinõukogu, on viidanud sellele, et "90 kultuurivaenulikku tegu" sisaldavad autorite isiklikel arvamustel põhinevaid, nihestatud ja satiirilisi hinnanguid. Niisiis, tegu pole ajakirjandusliku, vaid hoopis kirjandusliku teosega. Probleem just selles ongi, et ajakirjanduslikku teksti lugedes ei pea lugeja suutma autorite alateadvuses sobrada, et aru saada, millel üks või teine hinnang põhineb, kas süüdi on kellegi "Ameerika-meelsus" või autori jaoks liigne "vasakpoolsus". Kollektiivses teadvuses pole need märgid nii ühemõtteliselt paigas nagu Veiko Märka alateadvuses. Ei usu ka, et Pressinõukogul, mis praegusel juhul valis lihtsalt tsunftisisese, korporatiivse hoiaku. Probleem pole praegusel juhul niivõrd Veidemanni ega Pulleritsu inimväärikust ühemõtteliselt solvavais ja täiesti ebaõiglastes väidetes, aga põhimõtteliselt kallutatud hinnangus sellele, mis on olnud Eesti Vabariigi ajaloo tegelikud 90 kultuurivaenulikku tegu. Eesti Ekspressi kirjutis ise asetub selles reas kahtlemata ühe kõige kultuurivaenulikuma teosena tähistama vähemasti 91. kultuurivaenulikku tegu kui mitte esimest.

MART UMMELAS